Kinoralli

Kevade liginedes on kinodesse tulemas järjest uusi lastele mõeldud filme. Ei ole meiegi loorberitele puhkama jäänud vaid nagu tõelistele kinofännidele kohane, ei jäta me ühtegi lastefilmi vahele. Tavo ja Iti on alati õhinal kui räägin neile, et kinopäev on jälle käes. Juba autoga või mõnikord ka rongiga linna sõit on omaette väike seiklus. Saab kõvasti muusikat kuulata ja laule kaasa laulda, niisama lobiseda ja nalja teha. Nendel piltidel väike mälestus päevast kui käisime 'Rapuntselit' vaatamas. Ja eriti kihvt on see kuidas Iti üritab Rapuntseli nägu teha.:)

Idamaade neiu

Kui mammi Egiptusest naasis, tõi ta Itile sädeleva nabatantsija kostüümi. Sellel pildil poseeribki Iti oma uues kleidis koos aksessuaaridega.

Laisk emme

Emme on viimasel ajal ikka nii laisk, et ei suuda laste tegemistest üldse midagi blogisse üles riputada. Tegelikult on aga nii, et nii palju põnevat on pidevalt käsil ja lihtsalt kõikide asjade jaoks ei jää aega nii palju kui tahaks.
Meil on kõik hästi, Iti käib kenasti lasteaias ja minuarust läheb tal iga nädalaga aina ja aina paremini. Talle tõesti sobib see lasteaia seltskond ja toredad kasvatajad. Ta on väga asjalik oma mängudes ja tüdrukutega on neil pidevalt midagi nukunurgas teoksil. Need pildid on tehtud jaanuaris, kui ta alles hakkas lasteaias käima.

Iti läks lasteaeda

Jaanuari kuu algusest hakkasime ootama telefonikõnet, mis teataks, et Iti võib tulla lasteaeda. Jaanuari keskel see kõne tuli ja koos emmega alustas Iti lasteaia karjääri. Umbes kaks nädalat käisime koos, siis jäi Iti juba ka üksinda aeda. Ja siis juba ka magama ja nii ta läkski.
Nüüd on käes juba veebruari algus ja üsna pea täitub üks kuu sellest päevast kui Iti lasteaeda läks. Siiamaani on kõik hästi sujunud. Mängib teiste lastega, on rõõmus, suhtleb rühma õpetajatega, kes on väga toredad inimesed ja on ülirahul oma uue olukorraga.

Mina olen pisi, pisi........

Jõuluvanat Iti sellel aastal juba ei peljanud. Tuli ettekandele ka esimene luuletus, ikka see kõige esimene, mida oli juba pealkirjast lugeda. Ja seda kuulis jõuluõhtul ikka rohkem kui üks kord. Kingiks sai Iti Mei nuku, väikese vankri ja kleidi. Meie väike preili jäi väga rahule, kuni kõik on roosa on tema õnnelik.

Salmide õppimine on täies hoos

Kuna nüüd on juba jõuludeni jäänud nii vähe aega oleme meiegi alustanud luuletuste ja laulude õppimist. Neid peab ju ikka varuks olema, kunagi ei tea mitu pakki seal jõuluvana kingikotis täpselt igale ühele on. Enne kodust jõulupidu on meil veel koduste laste jõulupidu kohalikus kultuurikeskuses ja Tavo rühma jõulupidu kuhu me ka kindlasti läheme.
Itil on ka esimest korda päris oma luuletus jõuluvanale ja lauluke ka. Ta on ikka nii musikaalne ja laulab hommikust õhtuni, mõtleb ise ka igasuguseid naljakaid laule välja. Ja kui emme lubaks kuulaks ta kogu päeva lastelaule ja vaataks karaoke kassette.